Rein Perens. Eksperthinnang Ruhnu saarele ühisveevärgi rajamiseks vajalike geoloogilis- hüdrogeoloogiliste tingimuste kohta (1 kd, 25 lk). Kokkuvõte. Eesti Geoloogiakeskuse aastaraamat 2001. Tallinn, 2002.

Ruhnu saare mageda põhjavee varu on seotud sademetest hästitoituva Kvaternaari veekompleksis esineva pinnaseveega ja Devoni veekompleksi ülemise osa põhjaveega. Kuna küla piirides on pinnasevesi sageli reostunud ja sisaldab ka looduslikes tingimuste ülemäära palju orgaanilisi aineid, ei ole Kvaternaari veekompleks ühisveehaarde rajamiseks sobiv.
Kuigi ka devoni veekompleks, mis Ruhnus on esindatus valdavalt Narva lademe aleuroliitide ja savikate domeriitidega, on vähese veeandvusega, sobib see väikese tootlikkusega veehaarde (kuni 100 m3/ööpäevas) rajamiseks.
Soovitused tulevase veehaarde projekteerimiseks ja ekspluateerimiseks tulenevad veehaarde optimaalse sügavuse ja konstruktsiooni valikust.
1. Kvaliteetse joogivee saamiseks on vaja Ruhnu küla idapiirile, soovitavalt saetööstuse ja kiriku vahele, rajada kahest puurkaevust koosnev veehaare puurkaevude vahekaugusega 50 m.
2. Puurkaevude optimaalne sügavus on 25 m. Soovitatav on puurkaevud manteldada roostevabade või PVC-torudega, Devoni veekompleksi savika domeriidi ja liivakivi vahekihtidega aleuroliit tuleks võimaliku peene liiva sissekande eest kindlustada PVC-filtritega.
3. Euroopa Liidu nõuetele vastava joogivee saamiseks on raua- ja orgaaniliste ainete sisalduse vähendamiseks vaja rajatavas veehaardes ette näha vastavad filtrid.
4. Uue veehaardega on esimeses järgus soovitatav ühendada küla keskosa, küla põhja- ja lõunaserva jäävad majad on võimalik esialgu ühendada ka olemasolevate puurkaevudega.