ÜLDSÄTTED

§ 1. RUHNU VALLA PÕHIMÄÄRUSE MÕISTE
Ruhnu valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Ruhnu valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord.

§ 2. RUHNU VALLA OMAVALITSUSE MÕISTE
(1) Ruhnu valla omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi.
(2) Ruhnu valla omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel.
(3) Ruhnu valla omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.

§ 3. RUHNU VALLA OMAVALITSUSE PÕHIMÕTTED
Ruhnu valla omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:
1)kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;
2)igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine;
3)seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
4)vallaelanike õigus osaleda omavalitsuse teostamisel;
5)vastutus oma ülesannete täitmise eest;
6)tegevuse avalikkus;
7)avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.

§ 4. RUHNU VALLA OMAVALITSUSORGANID
Ruhnu valla omavalitsusorganid on:
1)vallavolikogu - omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel;
2)vallavalitsus - vallavolikogu poolt moodustatav täitevorgan.

§ 5. RUHNU VALLA KUI OMAVALITSUSÜKSUSE ÜLESANDED JA 
PÄDEVUS
(1)Valla ülesandeks on korraldada:
1)sotsiaalabi ja teenuseid;
2)vanurite hoolekannet;
3)noorsootööd;
4)elamu- ja kommunaalmajandust;
5)veevarustust ja kanalisatsiooni;
6)heakorda;
7)territoriaalplaneerimist;
8)valla ühistransporti;
9)valla teede korrashoidu.
(2)Valla ülesandeks on valla omandis oleva koolieelse lasteasutuse, põhikooli, raamatukogu, rahvamaja ja teiste kohalike asutuste ülalpidamine. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.
(3)Lisaks nimetatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.
(4)Vald täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadustega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
(5)Valla ülesandeks on arengukava väljatöötamine ja kinnitamine ning valla elu juhtimine vastavuses arengukavas fikseeritud prioriteetide ja põhisuundadega. Arengukava on dokument, mis sisaldab Ruhnu valla kui omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ja edasise arengu suundi ning eelistusi.
(6)Valla ülesandeks on tema omandis ja kasutuses oleva vara heaperemehelik kasutamine valla kui terviku arengu huvides.

§ 6. RUHNU VALLA ÕIGUSTE KAITSE
(1)Ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata ei tohi valda kui omavalitsusüksust likvideerida või selle piire või nime muuta.
(2)Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse.

§ 7. RUHNU VALD AVALIK-ÕIGUSLIKU ISIKUNA
(1)Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem.
(2)Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika.

§ 8. RUHNU VALLA ESINDAMISE KORD
(1)Valda esindavad seaduste ja käesoleva põhimäärusega neile antud pädevuse piires vallavolikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem.
(2)Vallavolikogu:
1)esindab valda suhtes Riigikoguga;
2)esindab valda suhetes Vabariigi Presidendiga;
3)otsustab valla astumise rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või lahkumise ja esindatuse neis;
4)volitab isikuid või esindusi sõlmima välislepinguid, kui viimastega kaasnevad kulutused valla eelarvest ja kinnitab välislepingud;
5)arendab koos vallavalitsusega vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd ja sõlmib koostöölepinguid;
6)esindab valda kohalikus omavalitsuste liidus;
7)esindab valda suhetes välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonidega;
8)esindab või volitab esindama valda avalik-õigusliku isikuna kohtus.
(3)Vallavolikogu esindab vallavolikogu esimees.
(4)Vallavalitsus:
1)esindab valda suhetes Vabariigi Valitsuse, sellele alluvate riigiasutuste (sh maavalitsuste), riigiametite ja organisatsioonidega;
2)esindab valda ja sõlmib lepinguid kõigi teiste isikutega, va juhul, kui see kuulub volikogu pädevusse;
3)arendab koos vallavolikoguga vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd ja sõlmib koostöölepinguid;
4)esindab valda kohalikus omavalitsuste liidus;
5)esindab linna avalik-õigusliku isikuna kohtus.
(5)Vallavalitsust esindab vallavanem.

§ 9. RUHNU VALLA SÜMBOL
(1)Valla sümboliks on vapp.
(2)Vapil on kujutatud valgel taustal mustas ovaalis purjekat kahe inimesega, allservas tekst RUHNU-RUNÖ.

§ 10. RUHNU VALLA SÜMBOLITE KASUTAMISE KORD
(1)Valla vappi kasutatakse vallavolikogu, vallavalitsuse, -kantselei, valla asutuste pitsatitel ja dokumendi plankidel.
(2)Muudel juhtudel võib valla vappi kasutada vallavalitsuse loal.

§ 11. RUHNU VALLA ELANIK
Valla elanik on isik, kes elab alaliselt Ruhnu vallas.

II RUHNU VALLAVOLIKOGU

§ 12. RUHNU VALLA ESINDUSKOGU
(1)Vallavolikogu on valla esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras.
(2)Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu esimehe asendaja.

§ 13. RUHNU VALLAVOLIKOGU MOODUSTAMINE
(1)Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane.
(2)Volikogu liikmete arv on vähemalt 7.
(3)Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

§ 14. RUHNU VALLAVOLIKOGU LIIGE
(1)Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.
(2)Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest.
(3)Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras.
(4)Volikogu esimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline.
(5)Volikogu liikmel on õigus:
1)algatada volikogu õigusaktide koostamist ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta;
2)seada üles kandidaati, ka iseennast, volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;
3)esitada volikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid;
4)esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu või repliigiga ning esitada küsimusi;
5)esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele;
6)jääda hääletamisel eriarvamusele, mis kantakse protokolli;
7)saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud.
(6)Volikogu liikmel on kohustus:
1)esitada majanduslike huvide deklaratsioon korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;
2)mitte osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1.
(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 6 punktis 2 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

§ 15. RUHNU VALLAVOLIKOGU LIIKME VOLITUSTE ENNETÄHTAEGNE 
LÕPPEMINE
Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses:
1)volikogu tegutsemisvõimetusega;
2)tagasiastumisega;
3)väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike registrist Ruhnu vallas;
4)tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;
5)jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks;
6)teovõimetuks tunnistamisega;
7)tema surmaga.

§ 16. RUHNU VALLAVOLIKOGU LIIKME VOLITUSTE PEATUMINE 
(1)Volikogu liikme volitused peatuvad seoses:
1)valimisega vallavanemaks;
2)kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks;
3)nimetamisega vallaametnikuks;
4)asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses;
5)tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu;
6)tööülesannete või õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirangud ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja vallavalitsuse liikme suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni.

§ 17. RUHNU VALLAVOLIKOGU ASENDUSLIIGE
(1)Käesoleva põhimääruse §-des 15 ja 16 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige.
(2)Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik.
(3)Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon.
(4)Kui kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat.
(5)Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valimiskomisjoni või volikogu otsuse jõustumise hetkest.
(6)Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest.
(7)Kui volikogu liikmete arv langeb alla 7, korraldatakse volikogu koosseisu puudu olevate liikmete valimiseks täiendavad valimised.

§ 18. RUHNU VALLAVOLIKOGU PÄDEVUS
(1)Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste üle otsustamine:
1)vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine;
2)kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
3)valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;
4)koormiste määramine;
5)toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;
6)vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine;
7)valla arengukava vastuvõtmine ja selle muutmine;
8)laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine;
9)valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
10)taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;
11)volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;
12)valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine;
13)volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;
14)vallavanema valimine ja ametist vabastamine;
15)vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamine;
16)valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;
17)umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele;
18)vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;
19)volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;
20)volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine;
21)volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;
22)valla esindamise korra kehtestamine;
23)valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;
24)valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;
25)Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine;
26)maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine;
27)valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine;
28)kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;
29)üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine;
30)üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;
31)detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine;
32)valla ametiasutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;
33)vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;
34)valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine;
35)muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused.
(2)Teiste seaduse volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamise võib volikogu delegeerida vallavalitsusele.
(3)Seadusega kohaliku omavalitsuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi lahendab vallavalitsus, va juhul kui volikogu on võtnud need enda pädevusse.
(4)Volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks.
(5)Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi.

§ 19. RUHNU VALLAVOLIKOGU STRUKTUUR
(1)Volikogu töötab täiskoguna.
(2)Volikogu tööorganid on komisjonid.
(3)Volikogu moodustab volikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse vallaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Volikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele.
(4)Volikogu ja tema komisjonide asjaajamise korraldamise, majandusliku ja tehnilise teenindamise tagab vallavalitsuse kantselei.

§ 20. RUHNU VALLAVOLIKOGU ESIMEES
(1)Volikogu esimees:
1)korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
2)esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
3)kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele;
4)korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;
5)võib osaleda vallavalitsuse istungitel ja nõupidamistel;
6)täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid.
(2)Juhul kui volikogu esimees ei saa istungil oma ülesandeid täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, täidab volikogu esimehe ülesandeid tema asendaja.
(3)Volikogu esimehe asendaja on üldjuhul volikogu aseesimees. Kui ka tema ei saa mingil põhjusel volikogu esimehe ülesandeid täita, määrab volikogu esimehe asendaja volikogu.

§ 21. RUHNU VALLAVOLIKOGU KOKKUKUTSUMINE
(1)Volikogu täiskogu töövorm on istung. Volikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja volikogu poolt kehtestatud korras.
(2)Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjon hiljemalt seitsmendal päeval arvates volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Esimest istungit kuni volikogu esimehe valimiseni juhatab valla valimiskomisjoni esimees.
(3)Volikogu korralise istungi kokkukutsumisel tuleb ära näidata arutlusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit.
(4)Volikogu erakorralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja erakorraliste ja kiireloomuliste asjade arutamiseks. Erakorralise istungi kokkukutsumisel ei ole nõutav neljapäevane etteteatamistähtaeg.
(5)Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks.

§ 22. VOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL
(1)Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.
(2)Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.
(3)Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.

(4)Volikogu istungite protokollid avalikustatakse volikogu õigusaktide avaldamiseks ettenähtud korras.
(5)Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

§ 23. RUHNU VALLAVOLIKOGU ESIMEHE JA ASEESIMEHE VALIMISE 
KORD
(1)Volikogu valib uue koosseisu esimesel istungil volikogu koosseisu volituste ajaks oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel vallavolikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on üks hääl.
(2)Vallavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige. Kandidaatide nimekirja kantakse nende kandidaatide nimed, kes annavad nõusoleku kandideerida. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, teeb volikogu 15 minutilise vaheaja. Peale vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. Oma kandidatuuri saab taandada kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni. Kandidaatide nimekiri suletakse, kui selle 
poolt hääletab enam volikogu liikmeid kui vastu.
(3)Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja volikogu esimehe kandidaatide nimede kandmiseks valimissedelitele.
(4)Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad alfabeetilises järjekorras ennast ja oma seisukohti kuni 15minutilises sõnavõtus. Pärast sõnavõttu vastavad kandidaadid volikogu liikmete küsimustele. Volikogu esimehe kandidaadid osalevad teiste kandidaatide arutamisel.
(5)Valla valimiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, kandes neile volikogu esimehe kandidaatide nimed tähestikulises järjekorras ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli valimistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibivad komisjoni liikmed.
(6)Vallavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.
(7)Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi valimiste lisavoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Volikogu esimehe kandidaatidele sel juhul sõna enam ei anta ja küsimusi neilt ei küsita.
(8)Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega, mis jõustub vastuvõtmisest.
(9)Vallavolikogu aseesimehe valimine toimub samas korras volikogu esimehe valimisega.
(10)Kui volikogu esimees või aseesimees astub tagasi või kui tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad, toimuvad järgmisel volikogu istungil esimehe või aseesimehe erakorralised valimised vabanenud ametikohale eelpool sätestatud korras.

§ 24. RUHNU VALLAVOLIKOGU KOMISJON, SELLE TEGEVUSE ALUSED JA TÖÖKORD
(1)Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone, määrates ära nende tegevusvaldkonnad.
(2)Komisjonide esimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised 
komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel.
(3)Volikogu komisjon:
1)selgitab välja valla poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
2)töötab välja tegevuskavad;
3)algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid;
4)kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist;
5)võib teha ettepanekuid valla eelarve projekti kohta.
(4)Volikogu komisjoni töö vormiks on koosolek, mille kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees. Komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. Komisjoni koosolekul võib sõnaõigusega osaleda vallavalitsuse liige. Teiste isikute osalemise komisjoni koosolekul otsustab komisjoni esimees.
(5)Volikogu komisjoni otsused protokollitakse ning neile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollid avalikustatakse volikogu õigusaktide avaldamiseks ettenähtud korras.
(6)Volikogu komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha vallavalitsusele ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuse liikmetelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni.
(7)Komisjoni tegevuse võib lõpetada volikogu otsusega.

§ 25. RUHNU VALLAVOLIKOGU REVISJONIKOMISJON JA TEMA POOLT 
LÄBIVIIDAVATE KONTROLLIMISTE KORD
(1)Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.
(2)Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast.
(3)Revisjonikomisjon kontrollib:
1)vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;
2)tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvel;
3)valla ametiasutuste ja munitsipaalettevõtete raamatupidamise õigsust ja neisse paigutatud valla vara kasutamise sihipärasust;
4)valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;
5)volikogu ülesandel vallavalitsuse ja valla asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.
(4)Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel valla ametnikke ja kooskõlastatult volikogu esimehega koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid.
(5)Revisjonikomisjoni esimehe ülesandeks on kontrollimise läbiviimise, kontrolli tulemuste vormistamise ning komisjoni ja volikogu otsuste eelnõude ettevalmistamise korraldamine.
(6)Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga.
(7)Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust.
(8)Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha, ning esitab selle koos aktiga volikogule.
(9)Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.
(10)Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.

§ 26. VOLIKOGU TEGUTSEMISVÕIMETUS
(1)Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta:
1)pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest alates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks;
2)pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;
3)pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe ja vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;
4)pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid.
(2)Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja.
(3)Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne volikogu korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse § 18 1. lõike punktis 12 ja 2. lõikes nimetatud küsimusi vallavalitsus.

III RUHNU VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD

§ 27. KÜSIMUSTE ARUTELU VOLIKOGUS
(1)Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja.
(2)Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi.
(3)Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.
(4)Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamise on seadusega keelatud või piiratud.
(5)Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi.
(6)Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, valla ametnikud, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.

§ 28. HÄÄLETAMINE VOLIKOGUS
(1)Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.
(2)Hääletamine volikogus on avalik.
(3)Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.
(4)Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja.
(5)Volikogu otsused tehakse poolthäälte enamusega, välja arvatud käesoleva põhimääruse § 18 1. lõike punktides 2, 4, 6, 10, 13, 14, 17, 23 nimetatud volikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused, mille puhul on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

§ 29. ARUPÄRIMINE
(1)Vallavolikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi vallavanemale ja valitsuse liikmele.
(2)Arupärimine esitatakse kirjalikult või suuliselt.
(3)Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt järgneval volikogu istungil.

§ 30. VOLIKOGU LIIKME ENESETAANDAMINE
(1)Volikogu liige on kohustatud ennast taandama sellise küsimuse arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1.
(2)Ettepaneku enesetaandamiseks võib volikogu liikmele teha ka volikogu liige või keegi teine.
(3)Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Selles päevakorrapunktis volikogu liige sõna ei võta ja hääletamisel ei osale.

§ 31. UMBUSALDUSMENETLUS VOLIKOGUS
(1)Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele.
(2)Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu liige volikogu otsusel.
(3)Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu.
(4)Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.

IV RUHNU VALLAVALITSUS

§ 32. RUHNU VALLAVALITSUS KUI OMAVALITSUSE TÄITEVORGAN
(1)Vallavalitsus on valla kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides vallale pandud ülesandeid.
(2)Vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri ning palgamäärad kinnitab volikogu.

§ 33. RUHNU VALLAVANEMA VALIMISE KORD
(1)Volikogu võib vallavanema kandidaatide leidmiseks välja kuulutada avaliku konkursi.
(2)Vallavanemaks valib volikogu teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ja kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid.
(3)Vallavanema valimine viiakse läbi kahe kuu jooksul alates uue volikogu koosseisu esimesest istungist.
(4)Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Iga volikogu liikmel on üks hääl.
(5)Vallavanema kandidaadi volikogus ülesseadmine ja vallavanema valimine viiakse läbi sarnaselt volikogu esimehe valimise korraga.
(6)Vallavanemaks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.
(7)Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega.

§ 34. RUHNU VALLAVANEM
(1)Vallavanem on vallavalitsuse juht. Ta esindab Ruhnu valda ja vallavalitsust suhetes riiklike ja muude asutuste, teiste juriidiliste isikute ja üksikisikutega vastavalt seadustele ja käesolevale põhimäärusele ning juhib vallavalitsuse ja selle struktuuriüksuste tööd.
(2)Vallavanem:
1)korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;
2)annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
3)kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;
4)esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;
5)esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks;
6)esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks munitsipaalettevõtte juhi kandidaadi;
7)esindab valda pangas, lepingute sõlmimisel, kohtus ja valla osalusega äri - või mittetulundusühingus ning sihtasutuses ilma erivolituseta;
8)täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimääruse ning ametijuhendiga pandud ülesanded.
(3)Vallavanema äraolekul asendab teda üks vallavanema käskkirjaga määratud vallavalitsuse liikmetest või vallavalitsuse vanim liige.
(4)Vallavanema ametist vabastamisel tema enda kirjaliku avalduse alusel või vallavanemale umbusalduse avaldamise korral määrab volikogu vallavanema kohusetäitja kuni vallavanema valimiseni ja uuele vallavalitsusele volituste andmiseni.

§ 35. RUHNU VALLAVALITSUSE KOOSSEIS JA MOODUSTAMINE
(1)Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada valitsus.
(2)Vallavanem teeb hiljemalt kahe nädala jooksul tema vallavanemaks valimisest volikogule ettepaneku vallavalitsuse arvulise koosseisu kohta.
(3)Vallavalitsusse kuuluvad seaduse alusel vallavanem ning volikogu poolt kinnitatud vallavalitsuse liikmed. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse teenistuses oleku ajaks.
(4)Pärast vallavalitsuse arvulise koosseisu kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem hiljemalt kahe nädala jooksul vallavolikogule ametisse nimetamiseks vallavalitsuse liikmete kandidaadid.
(5)Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub esitatud nimekirja alusel.
(6)Kui vallavanema poolt esitatud vallavalitsuse liikmete nimekiri ei saanud volikogu poolthäälteenamust, on vallavanemal aega kaks nädalat uue vallavalitsuse koosseisu esitamiseks.
(7) Seaduses ja käesolevas põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast.
(8)Vallavalitsuse koosseisus tekkinud vabale valitsuse liikme kohale nimetatakse uus isik vallavanema esildisel vastavalt ülaltoodud korrale.

§ 36. RUHNU VALLAVALITSUSE VOLITUSTE TÄHTAEG
(1)Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt vallavalitsuse kogu koosseisu ametisse kinnitamise päevast.
(2)Vallavalitsuse kinnitab volikogu vallavanema volituste ajaks.
(3)Uue vallavanema valimise korral kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni volikogu poolt. Vallavanem võib esitada kinnitamiseks sama koosseisu.
(4)Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil.
(5)Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi ja tema volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni.
(6)Kui vallavalitsusele avaldatakse umbusaldust, siis jätkab valitsus tegevust kuni uue vallavanema ja valitsuse kinnitamiseni.

§ 37. RUHNU VALLAVALITSUSE LIIKME VOLITUSTE ENNETÄHTAEGNE LÕPPEMINE
(1)Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega:
1)isikliku avalduse alusel;
2)vallavanema esildisel;
3)umbusalduse avaldamise korral;
4)teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega,
5)seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega;
6)teovõimetuks tunnistamisega;
7)tema surma korral.
(2)Vallavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab volikogu.

§ 38. RUHNU VALLAVALITSUSE PÄDEVUS
(1)Vallavalitsus:
1)valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
2)valmistab ette eelarve ja selle muutmise projektid;
3)lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele;
4)lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse;
5)korraldab eelarve ja volikogu määruste ja otsuste täitmist;
6)esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus.
(2)Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.

§ 39. RUHNU VALLAVALITSUSE TÖÖKORD
(1)Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust.
(2)Vallavanem annab valla ja valla ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju.
(3)Vallavanema asendamine toimub käesoleva põhimäärusega sätestatud korras.
(4)Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust.
(5)Valitsuse otsused tehakse poolthäälte enamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab vallavanema või tema asendaja hääl.
(6)Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti.
(7)Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid.
(8)Vallavalitsuse määrustele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär.
(9)Vallavalitsuse täpsem tööjaotus määratakse ametijuhenditega, mis töötatakse välja lähtuvalt juhtimisstruktuurist ja alluvusvahekorrast.

§ 40. RUHNU VALLAVALITSUSE ISTUNGI PROTOKOLL
(1)Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija.
(2)Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.
(3)Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastvõetud otsused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.
(4)Vallavalitsuse istungite protokollid avalikustatakse väljapanemisega vallavalitsuse kantseleis.
(5)Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks.
(6)Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

§ 41. RUHNU VALLASEKRETÄR
(1)Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem.
(2)Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21 aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuete vastavuse kohta. Vallasekretäri vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon.
(3)Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest.
(4)Vallasekretär:
1)juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta;
2)annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele;
3)korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;
4)korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;
5)saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates;
6)esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid;
7)hoiab valla vapipitsatit;
8)osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist;
9)annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
10)täidab teisi seaduses, käesolevas põhimääruses ja tema ametijuhendis talle pandud ülesandeid.

V RUHNU VALLA ÕIGUSAKTID

§ 42. RUHNU VALLA OMAVALITSUSORGANITE POOLT VASTUVÕETAVAD 
ÕIGUSAKTID
(1)Vallavolikogul ja vallavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi.
(2)Vallavolikogul on õigus üksikaktidena võtta vastu otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi.
(3)Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil, samuti vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Ruhnu valla haldusterritooriumi.

§ 43. RUHNU VALLAVOLIKOGU ÕIGUSAKTIDELE ESITATAVAD NÕUDED 
JA NENDE JÕUSTUMINE
(1)Vallavolikogu vastuvõetud määrused avalikustatakse enne nende jõustumist. Vastuvõetud määrus loetakse avalikustatuks väljapanekuga Ruhnu raamatukogus.
(2)Vallavolikogu määrused jõustuvad üldjuhul kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat kuupäeva.
(3)Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 
(4)Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.
(5)Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. Kui otsuses ei ole jõustumise tähtaega märgitud, siis jõustub otsus vastuvõtmise hetkest.
(6)Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.
(7)Volikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.
(8)Volikogu määrused, otsused ja istungi protokollid peavad olema istungist 7 tööpäeva möödudes kättesaadavad Ruhnu raamatukogus, kus nendega on võimalik tutvuda.
(9)Volikogu õigusaktide avalikustamist korraldab vallakantselei.

§ 44. RUHNU VALLAVALITSUSE ÕIGUSAKTIDELE ESITATAVAD NÕUDED 
JA NENDE JÕUSTUMINE
(1)Vallavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks vallakantseleis. Määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud hiljemalt neljandal päeval pärast nende vastuvõtmist.
(2)Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.
(3)Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat kuupäeva.
(4)Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele.
(5)Määrustel ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutab alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär.
(6)Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallakantselei.

§ 45. RUHNU VALLA ÕIGUSAKTIDE TÄITMISE KONTROLL
Valla õigusaktide täitmise kontrolli teostavad volikogu ja vallavalitsus seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras.

VI RUHNU VALLA ASUTUSED JA VALLA AVALIK TEENISTUS

§ 46. RUHNU VALLA ASUTUSED, NENDE MOODUSTAMISE KORD JA 
PÕHIÜLESANDED
(1)Valla asutused on:
1)valla ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu;
2)haridus-, kultuuri ja muud asutused, mida finantseeritakse valla eelarvest.
(2)Valla ametiasutuseks on vallavalitsus oma struktuuriüksustega, mille põhiülesandeks on volikogu ja vallavalitsuse töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine.
(3)Valla asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu. Asutuse juhi võtab tööle vallavanem.

§ 47. RUHNU VALLA AVALIK TEENISTUS
(1)Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses.
(2)Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil. 
(3)Valla avalik teenistus toimub seaduses ja valla õigusaktides sätestatud korras.

§ 48. RUHNU VALLA TEENISTUJATE SOTSIAALSED GARANTIID
(1)Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele ja vallavanemale ning volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub:
1)seoses volituste tähtajalise lõppemisega;
2)tema enda algatusel seoses tervise seisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma 
teenistuskohustusi täita;
3)seoses umbusalduse avaldamisega.
(2)Eelpoolnimetatud hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik:
1)vabastatakse ametist tema enda algatusel, välja arvatud terviseseisundiga seotud põhjustel;
2)valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks.
(3)Muudel juhtudel lähtutakse hüvitiste maksmisel avaliku teenistuse seadusest.

§ 49. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE
(1)Teenistuslik järelvalve on vallavalitsuse poolt valla ametiisikute tegevuse 
seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll.
(2)Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus:
1)teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks;
2)peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus;
3)tunnistada akt kehtetuks.
(3)Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud.
(4)Valla ametiisikute aktide täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks.
(5)Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine.
(6)Vallavalitsus tunnistab kehtetuks valla ametiisikute akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega.
(7)Valitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiisikute akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist.
(8)Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest.

VII MAJANDUS JA EELARVE

§ 50. MUNITSIPAALOMAND
(1)Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara.
(2)Vara valdamise ja kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu.
(3)Vara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu kuulub vallale, kui seadusest, volikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti.
(4)Ruhnu vald võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks valla kui omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult volikogu poolt kehtestatud korras.
(5)Ruhnu vallal on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid.

§ 51. MAJANDUSTEGEVUS JA OSALEMINE JURIIDILISTES ISIKUTES
(1)Ruhnu vald võib teenuste osutamiseks asutada valla asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks.
(2)Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Ruhnu vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks on Ruhnu vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed.
(3)Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik.
(4)Ruhnu vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmimiseks volitatud isikud kinnitatakse käesoleva põhimäärusega.

§ 52. KOHALIKUD MAKSUD
(1)Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve muutmisega.
(2)Kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine kuulub volikogu ainupädevusse.
(3)Valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kinnitab volikogu.

§ 53. KOORMISED
(1)Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks.
(2)Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.
(3)Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord.
(4)Isik, kelle koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel.
(5)Koormise täitmist kontrollitakse Ruhnu valla õigusaktidega sätestatud korras.
(6)Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse.
(7)Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makse.
(8)Koormis ei või olla lepingu objektiks.

§ 54. RUHNU VALLAEELARVE SISU
(1)Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu.
(2)Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks valla eelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piires.
(3)Valla eelarve jõustub eelarveaasta algusest.
(4)Kui volikogu ei ole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu.

§ 55. EELARVE PROJEKTI KOOSTAMINE
(1)Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras.
(2)Eelarve projekti koostab valla asutuste taotlusi, valla arengukava ja vallavalitsuse seisukohti arvestades vallavalitsus.
(3)Eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamises, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad.
(4)Eelarve projekti muutmist on õigus algatada vallavalitsusel ja volikogu liikmel.

§ 56. EELARVE MUUTMINE.
(1)Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamises, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad.
(2)Eelarve muutmist on õigus algatada vallavalitsusel ja volikogu liikmel.

§ 57. EELARVE AVALIKUSTAMINE
(1)Eelarve projekt avalikustatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vähemalt üks nädal enne projekti arutamist volikogu istungil. Avalikustamiseks loetakse eelarve projekti väljapanekut vallavalitsuse kantseleis.
(2)Vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse volikogu õigusaktide avaldamiseks ettenähtud korras.

§ 58. EELARVE TÄITMINE
(1)Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus seaduses ja volikogu poolt sätestatud korras.
(2)Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse volikogu õigusaktide avaldamiseks ettenähtud korras.
(3)Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta.

VIII RUHNU VALLA ARENGUKAVA JA PLANEERINGUD

§ 59. ARENGUKAVA MÕISTE
(1)Valla arengukava on dokument, mis sisaldab Ruhnu valla kui omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ja keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi.
(2)Vallal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui valla on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks.
(3)Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse volikogu õigusaktide avaldamiseks ettenähtud korras.
(4)Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta.
(5)Arengukava on aluseks:
1)valla eelarve koostamisele;
2)investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast;
3)laenude võtmisele eelarveaastast pikemaks perioodiks.
(6)Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus.

§ 60. MAA-ALADE PLANEERIMINE
(1)Planeerimisega tagatakse keskkonnaseisundile ja sotsiaalmajanduslikule olukorrale põhinev valla kestev ja säästev areng ning võimalikult laialdane üldsuse ja erahuvide arvessevõtmine.
(2)Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab volikogu Ruhnu valla planeerimis- ja ehitusmääruse.
(3)Valla planeerimis- ja ehitusmäärus reguleerib riigiasutuste, volikogu, vallavalitsuse ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel.

§ 61. ÜLDPLANEERING
(1)Valla üldplaneering on valla terviklik maakasutusplaan, mille koostamise algatab ja mille kinnitab volikogu seadustes ning valla õigusaktides sätestatud nõudeid arvestades.
(2)Üldplaneeringuga kehtestatakse valla üldised maakasutuse ja ehitustingimused ning vajalikud piirangud.
(3)Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus.

§ 62. DETAILPLANEERING
(1)Detailplaneering koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja see on lähiaastate ehitustegevuse aluseks.
(2)Detailplaneeringu algatamise, koostamise ja kinnitamise sätestab seadus.

IX KOOSTÖÖ

§ 63. RUHNU VALLA SUHTED RIIGIORGANITEGA
(1)Ruhnu valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul.
(2)Ruhnu valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele.
(3)Ruhnu vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks.

§ 64. RUHNU VALLA SUHTED TEISTE KOHALIKE OMAVALITSUSTEGA
(1)Ruhnu vald võib teiste valdade ja linnadega ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks:
1)tegutseda ühiselt;
2)anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale;
3)astuda omavalitsusüksuste liitu.
(2)Ruhnu valla suhted teiste kohalike omavalitsustega rajanevad omavahelistel 
lepingutel.

§ 65. RUHNU VALLA ÕIGUS OSALEDA RAHVUSVAHELISTES 
ORGANISATSIOONIDES
(1)Ruhnu vallal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks, sõlmida koostöö- ja sõpruslepinguid rahvusvaheliste organisatsioonidega ning teiste riikide valitsusasutustega ja kohalike omavalitsustega.
(2)Valda esindab rahvusvahelistes suhetes volikogu poolt määratud esindus.
(3)Rahvusvahelised lepingud kinnitab volikogu.

X VALLAELANIKE OSALEMINE OMAVALITSUSE TEOSTAMISEL

§ 66. ÕIGUSAKTIDE ALGATAMISE ÕIGUS
(1)Vähemalt viiel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks võitühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.
(2)Ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.
(3)Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või 
vallavalitsuses.

§ 67. MUUDATUSTE TAOTLEMINE VOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE 
ÕIGUSAKTIDES
(1)Igaühel on taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi.
(2)Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse.

XI RUHNU VALLA PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE

§ 68. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE
(1)Põhimääruse kehtestab, teeb selles muudatusi ja tühistab vallavolikogu.
(2)Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega.

algusesse
tagasi avaliku teabe lehele

RUHNU PÕHIKOOLI PÕHIMÄÄRUS

Kinnitatud
Ruhnu Vallavolikogu
5.detsembri 2000.a. määrusega nr. 8

Kooli nimi: Ruhnu Põhikool
Kooli aadress: Saare maakond, Ruhnu vald, Ruhnu küla 93001; tel (045) 338 42

I ÜLDSÄTTED
1.1. Ruhnu Põhikool on munitsipaalõppeasutus.
1.2. Ruhnu Põhikooli (edaspidi kool) ülesanne on luua õpilastele võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks.
1.3. Põhiharidusele esitatavad nõuded kehtestatakse riikliku õppekavaga.
1.4. Kool juhindub oma tegevuses EV haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.
1.5. Kooli teeninduspiirkonnaks on Ruhnu vald.
1.6. Koolis toimub õppetöö eesti keeles.
1.7. Õppimine on kooli õppekava ulatuses tasuta.
1.8. Koolil on oma eelarve, mis on osa valla eelarvest.
1.9. Koolil on oma pitsat.
1.10.Kooli juures tegutseb koolieelikute mängurühm.

II KOOLI TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED
2.1. Kooli tegevuse põhieesmärk on luua võimalused esimese, teise ja kolmanda kooliastme hariduse omandamiseks ning koolikohustuse täitmiseks.
2.2. Kooli ülesanded on:
2.2.1. koostada kooli õppekava riikliku õppekava alusel, vajaduse korral teha täiendusi ja parandusi õppekava kaasajastamiseks;
2.2.2. täiustada kooli õppebaasi, õppevahendeid ning õpetamisvorme ja –meetodeid, koostada õppemetoodilisi materjale ja õppevahendeid;
2.2.3. tagada õpilaste ja kooli töötajate tervise kaitse koolis viibimise ajal;
2.2.4. võimaldada õpetajatele ja teistele töötajatele koolitust ja täiendõpet;
2.2.5. luua sidemeid, teha koostööd teiste koolide ja ettevõtetega õppetöö arendamiseks ning paremate tulemuste saamiseks;
2.2.6. osaleda projektide konkurssides koolile vajalike õppevahendite ja –materjalide ning koolituse taotlemiseks;
2.2.7. koguda ja säilitada materjale kooli ajaloost.

III ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED
3.1. Kooli õppe- ja kasvatustöö aluseks on kooli direktori poolt kinnitatud riiklikule õppekavale vastav kooli õppekava, mis määrab kindlaks:
3.1.1. kooli õppe-eesmärgid;
3.1.2. õppe ajalise korralduse;
3.1.3. kohustuslike õppeainete täpsustatud ja täiendatud ainekavad,
3.1.4. valikainete loendi, kavad ja valikutingimused.
3.2. Õppetööks vajalikud õpikud, töövihikud, tööraamatud ja muu õppematerjali valib õpetaja Haridusministeeriumi poolt kinnitatute hulgast ning esitab tellimuse kooli direktorile.
3.3. Õppetöö algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini ning koosneb õppe- ja eksamiperioodidest ning koolivaheaegadest. Eksamiperioodi, koolivaheajad ning lõpueksamite korraldamise tingimused ja korra määrab haridusminister määrusega.
3.4. Õppeperioodi arvestusühikuteks on õppetund, õppepäev, õppenädal, õppeveerand, poolaasta. Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Õppetundide arvu ja järjekorra õppepäevas määrab tunniplaan, mille kinnitab kooli 
direktor.
3.5. A- ja B-võõrkeeled valitakse lähtudes kooli võimalustest (pedagoogilisest kaadrist). Valikaineid õpetatakse lähtudes õpilaste soovidest või vajadusest anda täiendavaid teadmisi mingil alal vastava õpetaja olemasolul.
3.6. Õpilaste teadmiste, oskuste ja vilumuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise korra kehtestab haridusminister määrusega. 
3.7. Kuni kümne õpilasega klassidest moodustatakse liitklass. Liitklassis võib olla kuni 20 õpilast. Liita on lubatud I-IV, III-VI, V-IX klassi. Kooli direktor ja hoolekogu võivad taotleda klasside lahus õpetamise finantseerimist valla poolt.
3.8. Koolis võib vallavalitsuse nõusoleku ja rahaliste vahendite olemasolu korral moodustada: 
3.8.1. parandusõpperühmi õpiraskustega õpilastele väljaspool õppetunde; 
3.8.2. koolieelikute ettevalmistusrühma alushariduse võimaldamiseks;
3.8.3. ringe ja muid klassivälise tegevuse vorme õpilaste arendamiseks ja vaba aja sisustamiseks.
3.9. Koolis korraldatakse mitmesuguseid üritusi õpilaste esteetiliseks ja eetiliseks kasvatuseks, rahvakultuuri ja –traditsioonide, kodukoha ja teiste piirkondade tundmaõppimiseks, enesearendamiseks ja –täiendamiseks.

IV KOOLIKOHUSTUS JA VANEMAD
4.1. Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab 7-aastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Lapsevanem võib taotleda koolikohustuse täitmise edasilükkamist nõustamiskomisjonilt.
4.2. Kool võtab vastu kõiki koolikohustuslikke lapsi vanema avalduse, sünnitunnistuse ja meditsiinilise kaardi esitamisel nii oma vallast kui ka teistest omavalitsustest, kui on täidetud käesoleva põhimääruse punktis 7.6 toodud nõuded. Teisest koolist tulijad esitavad veel klassitunnistuse ja väljavõtte õpilasraamatust.
4.3. Koolikohustust on võimalik täita ka kodus vastavalt kehtestatud koduõppe korrale.
4.4. Vanemad või neid asendavad isikud vastutavad lapse koolikohustuse täitmise eest. Nad on kohustatud looma lapsele kodus soodsad tingimused õppimiseks ja koolikohustuse täitmiseks.
4.5. Koolikohustuslike laste arvestust peab Ruhnu Vallavalitsus. Vallavalitsus koos kooliga kontrollivad ja loovad tingimused koolikohustuse täitmiseks. Koolis peab arvestust koolikohustuse täitmisest direktor.
4.6. Lapse koolikohustuse mittetäitmisel kohaldatakse tema vanematele haldusõiguserikkumiste seadustiku sätteid.
4.7. Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub kooli direktor kokku vanemate üldkoosoleku vähemalt kaks korda aastas.

V ÕPILASED
5.1. Õpilane on kohustatud:
5.1.1. täitma koolikohustust;
5.1.2. õppima võimetekohaselt, end arendama ja oma teadmisi ning oskusi pidevalt täiendama;
5.1.3. täitma kooli kodukorda;
5.1.4. käituma viisakalt ja lugupidavalt suhtuma kaasõpilastesse, õpetajatesse ja kõigisse inimestesse;
5.1.5. hoidma kaasõpilaste ja kooli vara ning kandma vastutust nende rikkumise või kadumise eest vastavalt koolis kehtestatud korrale;
5.1.6. kaitsma ja hoidma loodust ning keskkonda.
5.2. Õpilasel on õigus:
5.2.1. valida oma huvidele ja võimetele vastav kool, valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras;
5.2.2. kasutada õppetööks vajalikke õpikuid ja teisi koolis olevaid õppevahendeid;
5.2.3. saada õpetajalt täiendavat abi ja konsultatsiooni õpetajale tarifitseeritud tööaja piires;
5.2.4. osaleda koolis tegutsevates huviringides, koolis toimuvatel konkurssidel, võistlustel ja olümpiaadidel;
5.2.5. kasutada klassivälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, õppe-, spordi, tehnilisi jm. vahendeid;
5.2.6. saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;
5.2.7. saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras;
5.2.8. saada koolilõunat, kui on tasutud toiduraha;
5.2.9. moodustada koolis õpilasesindus, samuti asutada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega:
5.2.10. saada teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet edasiõppimisvõimaluste kohta;
5.2.11. pöörduda tekkinud probleemide lahendamiseks õpetajate, direktori või teiste töötajate poole;
5.2.12. pöörduda oma õiguste kaitseks Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsioonide poole.
5.3. Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridusministri määruses ja kooli kodukorras ettenähtud korras.
5.4 Õpilastele väljastatakse õppeasutuses õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridusminister määrusega.
5.5 Õpilaste meditsiinilist teenindamist korraldab Ruhnu Vallavalitsus koos vallaarstiga sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras.
5.6. Õpilasel ja tema vanematel on õigus õppenõukogu otsusega mitte nõustumisel, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda kooli hoolekogu ja riikliku järelevalvet teostava ametniku poole.
5.7. Õpilase poolt koolile ainelise kahju hüvitab õpilane või teevad seda tema vanemad vastavalt kehtestatud korrale.

VI KOOLI TÖÖTAJAD JA TÖÖKORRALDUS
6.1. Kooli töötajateks on pedagoogid ja teenindav personal.
6.2. Töölepinguid kooli töötajatega sõlmib, muudab ja lõpetab kooli direktor vastavuses tööseaduste ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.
6.3. Kooli töötajate tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töökorraga, ametijuhendi ja töölepinguga. Töösisekorra eeskirjad kinnitab kooli direktor.
6.4. Pedagoogide ülesanne on õpilaste õppeprotsessi juhtimine ja kasvatamine, mis tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle õpilaste kodudega.
6.5. Kooli teenindava personali ülesandeks on tagada kooli häireteta töö ja majandamine ning vara säilimine ja korrasolek.
6.6. Pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks korraldab kooli direktor konkursi, mille läbiviimise korra kinnitab hoolekogu direktori ettepanekul.
6.7. Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega.
6.8. Kooli juhib direktor koostöös pedagoogide, õpilasomavalitsuse, hoolekogu ja vallavalitsusega.
6.9. Kooli direktori ülesandeks on tagada kooli tulemuslik ja häireteta töö ning kodukord.
6.10. Kooli direktor on kooli seaduslik esindaja. Ta võib teha tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele.
6.11. Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss, mille kuulutab välja vallavalitsus kooskõlastatult kooli hoolekoguga. 
6.12. Kooli direktoriga sõlmib töölepingu Ruhnu vallavanem konkursil väljakuulutatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.
6.13. Kooli direktor annab pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi.
6.14. Koolil on õppenõukogu, mille ülesandeks on kooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid.
6.15. Koolil on Ruhnu Vallavalitsuse poolt moodustatud alaliselt tegutsev hoolekogu, kelle ülesandeks on kooli pedagoogide, Ruhnu Vallavolikogu, vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevuse tagamine kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ning selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaitamisel. 

VII KOOLI VARA; EELARVE; ARUANDLUS NING JÄRELEVALVE
7.1. Kooli vara kuulub Ruhnu vallale.
7.2. Kooli vara moodustavad Ruhnu valla poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. Kooli tegevuseks vajalike õppevahendite miinimumloetelu kehtestab haridusminister määrusega.
7.3. Kooli vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab Ruhnu Vallavolikogu.
7.4. Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja valla eelarvest, laekumistest sihtasutustelt, annetustest ja kooli põhimäärusega sätestatud kooli õppekava välisest tegevusest saadud tuludest.
7.5. Kooli direktori ja õpetajate palgad ning õpikute soetamise kulud kaetakse riigieelarvest, lähtudes õpilaste arvust koolis ja piirkondlikust koefitsiendist. Arvestusliku kulu ühe õpilase kohta, koefitsiendi vallale, õppevormidele ja eriõppele ning õpikute soetamise arvestusliku kulu ühe õpilase kohta kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kõik muud kulud katab Ruhnu vald. 
7.6. Kooli tegevuskulude ja kapitalikulude katmises osalevad täies ulatuses kõik teised omavalitsusüksused proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate koolis õppivate õpilaste arvuga.
7.7. Kooli eelarve kava kiidavad heaks kooli hoolekogu ja Ruhnu Vallavalitsus, eelarve kinnitab Ruhnu Vallavolikogu.
7.8. Kooli pedagoogide palgad määratakse haridusministri määrusega kehtestatud korras.
7.9. Kooli teiste töötajate palgad määrab Ruhnu Vallavolikogu koolile kinnitatud eelarve piires.
7.10. Koolis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega.
7.11. Kool on aruandekohustuslik hoolekogu, vallavalitsuse, Saare Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna, Haridusministeeriumi ees. Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ja tähtaegadeks.
7.12. Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad Haridusministeeriumi ametnikud ja maavanem. Riikliku järelevalve läbiviimise korra ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse, samuti juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid kehtestab haridusminister määrusega.

VIII KOOLI REORGANISEERIMINE JA SULGEMINE
8.1. Ruhnu Põhikooli reorganiseerib või sulgeb pärast õppeperioodi lõppu Ruhnu Vallavolikogu otsuse alusel Ruhnu Vallavalitsus vastavalt kehtivale seadusandlusele.
8.2. Kooli reorganiseerimise või sulgemise otsusest teatab Ruhnu Vallavalitsus Haridusministeeriumile ning õpilastele, pedagoogidele ja kooli teenindavale personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.
8.3. Kool reorganiseeritakse juhul, kui:
8.3.1. muutuvad kooli ülesanded ja eesmärgid;
8.3.2. muutub valla eelarvest finantseerimise võimalus;
8.3.3. see tuleneb seadusest või vallavolikogu määrusest või otsusest.
8.4. Kooli tegevuse lõpetamisel tagab Ruhnu Vallavalitsus kooli teeninduspiirkonna õpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises koolis. 

IX MUUD
9.1. Kooli põhimääruse, selle parandused, muudatused ja täiendused kinnitab Ruhnu Vallavolikogu.
9.2. Käesoleva põhimäärusega määratlemata küsimused lahendab kooli õppenõukogu koos hoolekogu ja Ruhnu Vallavalitsusega.

algusesse
tagasi avaliku teabe lehele

algusesse